Nasrullahi mošee – vana Kastamonu süda ja Musta mere piirkonna suurim osmanite mošee

Nasrullahi mošee (Nasrullah Camii) on peamine moslemite pühakoda iidses Kastamonu linnas, mis on samanimelise provintsi pealinn Põhja-Türgis. See ehitati 16. sajandi alguses ja on siiani linna suurim mošee ning üks suurimaid kogu riigi Musta mere rannikul. Mošee asub samanimelisel väljakul, mis moodustab Kastamonu ajaloolise südame, ning on ümbritsetud arabeskidega kaunistatud osmanite poodide, medrese ja purskkaevude ansamblist. Hoolimata sellest, et reisijuhistes pööratakse sellele sageli vähem tähelepanu kui Stambuli ja Edirneni mošeedele, on Nasrullah suurepärane näide provintsiaalsest klassikalisest osmanite arhitektuurist – sellisest, mis kujunes ajastul, mil pealinna meistrid viisid oma oskusi impeeriumi kaugematesse linnadesse. Reisijale, kes on jõudnud sellesse rohelisse mägisesse piirkonda, saab mošee peamiseks vaatamisväärsuseks ja lähtepunktiks Kastamonu rikkaliku minevikuga tutvumisel.

Ajalugu ja päritolu

16. sajandi alguses oli Kastamonu elav kaubandus- ja halduskeskus karavaniteel Anatooliast Musta mereni. Linn, mis oli juba ammu Osmani impeeriumi koosseisu kuulunud, elas oma õitsengut: siin töötasid tuhanded käsitöölised, nahatöötlejad ja vaseseppad ning elanikkond ületas kakskümmend tuhat inimest. Just sel ajastul, 1506. aastal (mõnede allikate järgi 1509. aastal), ehitas kohalik kadi (kohtunik) Nasrullah Kadi omal kulul katedraalmoskeed, mis sai piirkonna suurimaks. Ehitusmeistri nimi – Nasrullah, mis araabia keelest tõlgituna tähendab „Jumala abi” – jäi hoonega igaveseks seotuks.

Mošee ehitati reede (džuma) mošeena – see tähendab linna peamise mošeena, kus pidi kogunema kogu meessoost moslemikogukond iganädalaseks palveks. See määras kindlaks selle muljetavaldavad mõõtmed: kohe pärast avamist sai sellest Põhja-Anatoolia suuruselt teine mošee pärast Istanbuli sultanite komplekse. Mošee ümber kujunes välja täisväärtuslik imaret (heategevuskompleks), mis hõlmas medreset, imaretit (tasuta sööklat), khani (kõrtsi) ja šadyrvani (pesemisfontani). See linnainfrastruktuur eksisteeris vakfi – Nasrullahi enda asutatud heategevusfondi – tuludest.

Oma enam kui viie sajandi pikkuse ajaloo jooksul on mošee läbinud mitu olulist ümberehitust. 1746. aastal kannatas see tugevalt tulekahjus, mille järel seda remondis vezir Šehsuvar Mehmed-paša. 19. sajandil läbis hoone osmanite restaureerimise, mille käigus lisati dekori barokk-elemente. Tänapäevase välimuse sai mošee pärast 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse restaureerimistöid, mil see taastati võimalikult lähedaseks klassikalisele osmanite stiilile. Tänapäeval on Nasrullah tegutsev katedraalmošee, kus reede palvusteks kogunevad tuhanded koguduseliikmed.

Arhitektuur ja vaatamisväärsused

Nasrullahi mošee on ehitatud provintsile iseloomulikus klassikalises osmanite arhitektuuristiilis, mis pärineb suure arhitekti Sinani ja tema õpilaste koolkonnast. Mošee põhiplaan on peaaegu ruudukujuline, suure peasaaliga, mida katab kuplite süsteem, ja avara sisehooviga, mida ümbritseb galerii.

Välimus ja siluett

Peamine palvesaal on kaetud kahe suure kupliga, mis asuvad järjestikku põhja-lõuna teljel, mis on provintsiaalsete osmanite mošeede puhul haruldus: sagedamini esineb üks keskne kupliga katus. Kupolide paar annab mošeele äratuntava silueti, mis on nähtav igast vanalinna punktist. Hoonega külgnevad kaks kõrget minaretti, mis sirutuvad taevasse. Minaretid on ehitatud puhtast tahutud kivist, neil on rõdu-šeref, mida ümbritseb nikerdatud balustraad. Kuppelite karniisid on kaunistatud iseloomuliku osmanite „hammastega” dekoratsiooniga ning pliikatted peegeldavad valgust erilise nurga all, luues päikesetõusu ja -loojangu ajal sädeluse efekti.

Siseruum

Palvekoda üllatab oma avarusega: interjööri kogupindala ületab 800 ruutmeetrit ja mahutavus on umbes kaks tuhat palvetajat. Kuppel toetub massiivsetele kaartele ja võimsatele keskmistele pylonitele, luues kerguse ja ülespoole suunatuse tunde – see on Osmani impeeriumi arhitektuuri iseloomulik võte. Seinad ja kuplialune ruum on kaetud kalemkari tehnikas tehtud maalingutega – traditsiooniline osmanite seinamaal, millel on taimseid ja kalligraafilisi ornamente sinistes, türkiissinistes ja tumepunastes toonides. Paljud mustrid taastati restaureerimise käigus, kuid osa 16.–18. sajandi originaalmaalidest on säilinud ülemisel korrusel.

Mihrab, minbar ja kalligraafia

Peamine mihrab (Mekka poole suunatud palvenišš) on valmistatud valgest marmorist, ümbritsetud sammastest ja kaunistatud nikerdatud kaarega, millel on tüüpiline osmanite „stalaktiitide” kujuline mukarnas-võlv. Selle kõrval asub marmorist minbar – jutlustaja trepp, mida kroonib kooniline tornikiiver. Seintel on suured medaljonid kalligraafiliste kirjadega, millel on Allahi, prohvet Muhamedi ja nelja õige kaliifi nimed; need on valmistanud 19. sajandi Kastamonu meistrid tuluti stiilis.

Sisehoov, šadyrvan ja portikus

Mošee sissepääsu ees laiub avar, plaatidega sillutatud sisehoov, mille keskel seisab šadyrvan – kaheksanurkne katusealune purskkaev rituaalseks pesemiseks. Purskkaev ehitati ümber 18. sajandil ja seda peetakse üheks Anatolia maalilisemaks: selle katust toetavad nikerdatud puidust sambad ning vesi voolab mitmest pronksist kraanist. Sisehoovi ümber kasvavad platanid, mille varjus veedavad vanurid terveid päevi teed joomise ja nardimänguga.

Nasrullahi väljak ja seda ümbritsev ansambel

Mošee ümbritsev väljak on Kastamonu ajalooline süda, mida kaitstakse linnaplaneerimise mälestisena. Siin asuvad 18.–19. sajandi osmanite poed, kus müüakse siiani traditsioonilist siiraki (vasknõusid), nahka ja kohalikke maiustusi, samuti kuulsat Kastamonu tšekmet – õhukest magusat tahini-pastat. Veidi kaugemal algab Akkai kaetud turg, Ibn-Nechjari medrese ja 15. sajandi kivisillad, mis moodustavad ühtse ajaloolise maastiku.

Huvitavad faktid ja legendid

• Nasrullahi mošee kuulub mahutavuse poolest Türgi kümne suurima ajaloolise mošee hulka ja on Musta mere piirkonna suurim mošee.
• Asutaja nimi – Nasrullah Kadi – tähendab tõlkes „Jumala abi”; 19. sajandi tulekahjude ja maavärinate ajal palvetasid linna elanikud selle säilimise eest ning mošee elas üle kõik katastroofid.
• Kastamonus on vanasõna: „Ilma Nasrullahita pole reedet” – mis viitab sellele, et jumma-namaz toimus ajalooliselt just siin.
• Minbari ukse puidust nikerdus on tehtud ilma ühegi naelata, kasutades „kündekari“ tehnikat, mis on iseloomulik seldžuki ja varase osmanite traditsioonile.
• Mošee all asub väike krüpt, kuhu legendi järgi on maetud Nasrullah Kadi ise; sissepääs külastajatele on suletud.
• 1925. aastal külastas president Atatürk, kes kuulutas Kastamonus välja kuulsad „reformimäärused” uue riietuse kohta, just Nasrullahi mošees reede palvust.
• Mošee hoovis asuvat šadyrvani kasutatakse kohalike elanike kohtumispaigana: arvatakse, et siia on kogutud vett kõigist Kastamonu provintsi allikatest.

Kuidas sinna pääseda

Kastamonu linn asub Kesk-Anatoolia põhjaosas, 200 kilomeetrit Ankarast põhja ja 90 kilomeetrit Musta mere rannikust. Linnani on lihtne sõita linnadevaheliste bussidega: sõit Ankarast kestab 3–3,5 tundi, Istanbulist 8–9 tundi. Kastamonu bussijaam on ühendatud kesklinnaga regulaarse linnaliinibusside ja dolmushidega; bussijaamast Nasrullah'i väljakuni on umbes 15-minutiline sõit või 25-minutiline jalutuskäik Kerbele jõe ääres.

Lähim lennujaam on Kastamonu (KFS), mis asub linnast 13 kilomeetri kaugusel; sinna lendavad lennukid Istanbuli. Alternatiiviks on Ankara Esenboğa lennujaam, kust saab sinna sõita otseliinibussiga. Mošee asub vanalinna südames ja iga jalutuskäik Kastamonu ajaloolises keskuses viib kindlasti selle väljakule. Parkimisvõimalused mošee ümbruses on piiratud; soovitatav on jätta auto linnavalitsuse maa-alusesse parklasse ja kõndida 10 minutit jalgsi.

Nõuanded reisijale

Parim aeg külastamiseks on hiliskevad (mai–juuni) ja varasügis (september–oktoober), kui Kastamonus on soe ja roheline. Linn on tuntud oma jaheda kliima poolest – isegi suvel tõuseb temperatuur siin harva üle 28 °C, öösel langeb see aga 15 °C-ni. Talvel katab Kastamonu lumi ja mošee talvises kaunistuses näeb eriti maaliline välja.

Sissepääs mošeesse on tasuta, kuid kuna tegemist on aktiivse religioosse hoonega, tasub sinna minna väljaspool palveaegu (5 korda päevas, ajakava ripub sissepääsu juures). Eriti oluline on vältida reede lõunapalvet, kui mošee on täis palvajaid. Naised peaksid katma pea ja õlad (sallid antakse sissepääsu juures tasuta), mehed peaksid kandma pikki pükse. Sissepääsu juures tuleb kindlasti jalatsid ära võtta ja need spetsiaalsetele riiulitele või kilekottidesse panna. Sees on keelatud valjusti rääkida, palvetajaid pildistada ja ilma loata videot filmida.

Mošee ja sisehoovi vaatamiseks varuge aega 45–60 minutit. Pärast külastust tasub kindlasti jalutada vanalinna ümbruses: külastage Kastamonu muuseumimaja, Alai-Köşk näitusepinda, Kastamonu kindlust mäel (sealt avaneb panoraamvaade kogu linnale) ja Narpus-Hani kaetud turgu. Ärge jätke kasutamata võimalust proovida kohalikku kööki: kõrvitsadesserti „etly ekmek”, kohalikku pastat „banduma”, magusat chekme helvat ja kanget bergamoti teed, mida kasvatatakse ümbruskonna külades. Just siin, selle provintsilise ilu ja sooja osmanite arhitektuuri keskel, tunnete kõige paremini, milline oli Anatolia ajal, mil Nasrullah Kadi pani oma katedraalmoskeele nurgakivi.